Õpilaste tegevused saidil Rocks and Weathering
Kivitsükkel
Kivimistsükkel on protsesside seeria, mille käigus kivimid taaskasutatakse miljonite aastate jooksul. Kivimid jagunevad tavaliselt kolmeks põhiliigiks: sette-, tard- ja moondekivimid. Ilmastik ja erosioon on protsessid, mis purustavad kivimid väiksemateks tükkideks. Neid kivimi osakesi transporditakse jõgede ja merede kaudu ning ladestatakse uutesse kohtadesse. Ladestumine toimub settekihtide kogunemisel. Aja jooksul tihendamine ja tsementeerimine purustab kihid ja kleepib need kokku, mis loob settekivimite. Kui need kihid liiguvad maa all, muudavad kuumus ja rõhk kivimit, luues moondekivimit. Kui seda kivimit kuumutatakse veelgi ja sulab, muutub see maapinnast magmaks, muutudes tardkivimiks. Seejärel valmistatakse kivid ilmastikuoludest ja erodeeritakse, et protsessi uuesti alustada.
| ROCKI TÜÜP | KIRJELDUS | NÄITED |
|---|---|---|
| Setete | Settekivimid tekivad miljonite aastate jooksul, kui muude kivimite väiksemaid tükke veetakse jõgede kaudu mujale. Aja jooksul koguneb see kivim kihiti, seda protsessi nimetatakse setitamiseks . Kuna üha rohkem kihte koguneb, surutakse alumised kihid kokku, mida nimetatakse tihendamiseks . Vesi pigistatakse osakeste vahelt välja. Osakesed moodustavad omamoodi tsemendi, mis liimib osakesed kokku. Seda nimetatakse tsementeerimiseks . Fossiile leidub enamasti settekivimites. | lubjakivi, liivakivi, kriit, põlevkivi |
| Imeline | Maa sees esineva kuumuse tõttu moodustuvad magneesiumkivimid. See kuumus võib olla piisavalt kuum, et kivimid sulada. Need sulakivimid, mida tuntakse magma nime all, jahutavad ja tahkestuvad, moodustades tardkivimid. Kivimitesse ilmuvate kristallide suurus sõltub kivide jahtumiseks kulunud ajast. Kui kivimid kiiresti jahtuvad, moodustuvad väikesed kristallid. Kui kivim jahtub aeglaselt, moodustuvad suured kristallid. Ineraalseid kivimeid saab täiendavalt jagada pealetükkivateks ja pealetükkivateks kivimiteks. Sissetungivad kivimid moodustuvad maa all ja pealetükkivad kivimid tekivad pärast vulkaanipurskeid maapinnast. | obsidiaan, basalt, graniit, gabbro |
| Metamoorne | Metamorfsed kivimid muutuvad pika aja jooksul rõhu ja kuumuse tõttu. See sügaval Maa sees eksisteeriv kuumus ja rõhk muudavad keemilise koostise. Oluline on märkida, et need kivimid ei sula; sulavad kivimid moodustavad tardkivimid. | kiltkivi, marmor, fülliit, kvartsiit |
Ilmastikukindlus on suuremate kivimite lagundamine väiksemateks tükkideks. Sellel võib olla erinevaid viise. Need meetodid võib jagada kolme kategooriasse: bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. Bioloogiline ilm ilmneb taimede, loomade ja muude elusolendite tõttu. Puutel on sageli tohutu juurestik ja aja jooksul võivad need juured kivimid murda ja lõheneda. Kui kemikaalid ilmastikukindlalt ilmnevad, nimetatakse seda keemiliseks ilmastikutingimuseks . Õhus leiduvate saasteainete lahustumisel vees moodustub happevihm, mille tagajärjel vee pH väheneb. Hapuvihm võib reageerida mõne kivimiga, näiteks lubjakiviga. Füüsilist ilmastikku põhjustavad füüsikalised muutused, nagu temperatuurimuutused, külm-sulamine, lained, vihm ja tuul.
Erosioon on protsess, mille käigus kivimid ja kivimiosakesed liiguvad. Erosiooni põhjustajaid on neli: vesi, jää, tuul ja raskusjõud . Vesi võib kivimite fragmente liikuda jõgede, ojade ja ookeanide kaudu. Jää võib neid osakesi liustike abil liigutada. Liustikud on tohutud jäämassid, mis liiguvad maa peal väga aeglaselt. Liustikke nimetatakse mõnikord “jääjõgedeks”. Tuul võib kanda liiva ja tolmu pikkade vahemaade taha. Sahara kõrbest pärit liiva võib vedada üle Atlandi ookeani, mõnikord sama kaugele kui Florida. Gravitatsioon põhjustab kivide osakeste kukkumist eemale ilmastikuoludelt. Selle näiteks võib olla kalju alt leitud kivihunnikud. Kui need kivimiosakesed lakkavad liikumast või kukub, nimetatakse seda ladestumiseks.
Kuidas rääkida kividest ja ilmastikumõjudest
Loo lihtne klassi demonstratsioon, kuidas erosioon toimib
Koguge igapäevaseid materjale, nagu kriit, suhkrukubikad või väikesed kivid ning vesi. Need tavalised asjad aitavad õpilastel näha erosiooni lähedalt ilma spetsiaalse varustuseta.
Selgitage eesmärk ja protsess enne algust
Öelge õpilastele, et nad vaatavad, kuidas kivid aja jooksul lagunevad. Seos kivimistsükli ja tegevuse vahel suurendab osalemist ja arusaamist.
Näidake füüsilist erosiooni praktiliste katsetega
hõõru kriiti või suhkrukubikuid koos paberilehe peal ning kallake neile vett. Õpilased näevad, kuidas materjalid murenema hakkavad – just nagu füüsiline erosioon purustab kive.
Seostage tulemusi reaalse eluga
Arutage, kuidas vihm, tuul või taimede juured võivad põhjustada sarnaseid muutusi õues. Kohalike või kuulsate maamärkide, mida erosioon on mõjutanud, jagamine teeb õppetunni meeldejäävaks.
Julgustage õpilasi märkmeid teha ja mõtteid vahetada
Paluge õpilastel joonistada või kirjutada, mis juhtus kriidi või suhkrukubikutega. Mõttevahetus protsessist süvendab arusaamist ja toetab teaduslikke oskusi.
Korduma kippuvad küsimused kivimite ja ilmastiku kohta
Mis on kivimisaeg ja kuidas see töötab?
Kivimisaeg on pidev protsess, kus kivid muutuvad ühest liigist teise läbi ilma, vee, setete, kokkusurumise, sidumise, kuumuse ja rõhu. See seletab, kuidas liivkivid, magmakivid ja metamorfosed kivid tekivad ning taaskasutatakse miljoneid aastaid.
Millised on peamised kivimiliigid ja kuidas need tekivad?
Kolm peamist kivimiliiki on liivkivid (tekivad osakeste kihistumisest ja sidumisest), magmakivid (tekivad jahtunud ja tahenenud magma kaudu) ning metamorfsed (muutunud kuumuse ja rõhu mõjul ilma sulamiseta).
Kuidas õpetada õpilastele tuule- ja setetemassi moodustumist algkoolis?
Kasutage käed-kõrval tegevusi, näiteks lihtsaid katseid liiva, vett ja jääga või looge visuaalseid abivahendeid, nagu diagrammid või lood, et aidata õpilastel mõista, kuidas tuul lagundab kive ja setted neid edasi kannab.
Mis vahe on tuule- ja setetemassi moodustumisel?
Tuul lagundab kive väiksemateks tükkideks bioloogiliste, keemiliste või füüsikaliste vahenditega. Setted on nende kivimaterjalide liikumine vees, jääl, tuules või gravitatsiooniga uutesse kohtadesse.
Miks leiduvad fossiilid peamiselt settekivimites?
Fossiilid paiknevad peamiselt settekivimites, sest need tekivad kihtidest, mis aeglaselt katavad ja kaitsevad taimede ning loomade jäänuseid ning säilitavad need kaua aega ilma intensiivse kuumuse või rõhuta, mis võiksid neid hävitada.
- _DUS3137_DxO • Dusanar • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Action Shot of an Old Ping-Pong Player • Augapfel • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Andesita / Andesite • Miguel Vera • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Chert ("flint") 2 • James St. John • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- columnar basalt • Paul and Jill • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Drill Lines • Me in ME • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Glacier • Pat W. Sanders • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Granite • Charles de Mille-Isles • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Ice • tara marie • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Jefferson Memorial • dbking • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Lava flow • kevin1024 • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Marble • AC_RT • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- River • Éamonn • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Slates • far closer • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Sphalerite-pyrite (zinc ore) (Faro Deposit, Lower Cambrian; metamorphosed in the Late Cretaceous; Faro Pit, Anvil Mining District, Anvil Range, southern Yukon Province, northwestern Canada) 2 • James St. John • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Temperature in C° + R • acidpix • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- Waves • Linus Henning • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- weathered • Simon_sees • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
- wind • Number Six (bill lapp) • Litsents Attribution (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/)
© 2025 - Clever Prototypes, LLC - Kõik õigused kaitstud.
StoryboardThat on ettevõtte Clever Prototypes , LLC kaubamärk ja registreeritud USA patendi- ja kaubamärgiametis